Välispoliitika arutelu keskmes olid meie ühine tulevik Euroopas ja julgeolek (0)

Riik Riigikogu 13.02.2018 01:02 11

Välisminister Sven Mikser tõdes, et me elame üha kiirenevate muutuste ajal ning need muutused puudutavad ka rahvusvahelisi suhteid ja globaalseid jõuvahekordi. Tema sõnul on traditsioonilistele ohtudele lisandunud terrorism, tuumarelvade levik, diktaatorite ettearvamatu käitumine, küberohud.

Ministri sõnul mõjutab ühiskondade ja ka riikide julgeolekut üha enam ka inforuumis toimuv: tõe hägustumine, kahtluste ja usaldamatuse kultiveerimine, psühholoogiline manipuleerimine. „Üha vähem on seda, mis on selge ja püsiv,“ ütles Mikser.

Minister peatus oma kõnes reeglitel põhineval multilateraalsel maailmakorral. „Meie tõekspidamisi arvestavatel reeglitel põhinev multilateraalne rahvusvaheliste suhete süsteem on lubanud meil kindlustada oma vabadust ja julgeolekut ning kasvatada majanduslikku heaolu,“ rääkis Mikser. „See süsteem teenib meid ka edaspidi, kui me vaid ise selle eest koos oma liitlaste ja partneritega piisavalt hoolt kanname.“

Rääkides julgeolekust ütles Mikser, et parim ravim mistahes julgeolekuohu vastu on meiega samu väärtusi jagavate liitlaste ja partnerite ühtsus. „NATO on ja jääb Eesti riigi sõjalise kaitse nurgakiviks ning meie NATO-liikmesus ja NATO aluslepingu Artikkel 5 on meie vastastele kõige mõjuvam heidutus,“ kinnitas ta.

Minister kutsus kaasa mõtlema ja osalema Euroopa tuleviku aruteludes, et kujundada Euroopa Liit just selliseks, millisena seda vajavad Eesti inimesed. Tema sõnul on inimeste usu ja usalduse hoidmine Euroopa vastu kriitilise tähtsusega. „Vabadused on Euroopa Liidu DNA-s, aga nende edendamist tuleb jätkata poliitikatega, mis loovad kodanikele kindlustunnet: piiride kaitsmine, immigratsiooniga tegelemine, majanduse edendamine, korruptsiooniga võitlemine,“ loetles ta.

Ministri sõnul kujuneb tänavu Eesti jaoks oluliseks Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku arutelu. Ta märkis, et seoses Ühendkuningriigi eelseisvat lahkumist EList võib meie ühine eelarve väheneda. „Eesti seisukoht on, et kui me soovime näha tõhusamat ja teovõimelisemat Euroopat, peame olema ka ise valmis, nüüd juba mõnevõrra jõukama liikmesriigina, pisut rohkem panustama,“ ütles Mikser. Ta märkis, et Eesti on senini iga sisse makstud euro eest saanud tagasi 3,5 eurot ja netosaajaks jääb Eesti ka järgmisel eelarveperioodil.

Minister peatus oma kõnes ka Eesti kodanike ja Eesti majandushuvide kaitsmisel maailmas, öeldes, et ärihuvide edendamise võti on oma nišivõimekuste sihikindel arendamine.

Lõpetuseks ütles välisminister, et diplomaatia on kõige tõhusam ja tegelikult ka kuluefektiivsem vahend meie julgeoleku tagamisel. „Eesti inimeste julgeolek, majanduslik heaolu ja kindlustunne on ka edaspidi meie välispoliitilise tegevuse peamine ülesanne ja inspiratsiooni allikas,“ ütles Mikser.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson pidas murettekitavaks, et demokraatlike väärtuste ja poliitiliste vabaduste üha sagenev piiramine vähendab kogu maailma reeglitepõhist sidusust ja loob eeldusi suurkonfliktide puhkemiseks. „See sunnib erilisele tähelepanule eeskätt vaba maailma piirimail olevaid väikeriike nagu Eesti,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on vaba ühiskonna väärtusruum aina ahenemas ja selle tulemusena on üle maailma rünnaku all vabad ja ausad valimised, vähemuste õiguste kaitse, sõnavabadus ja õigusriigi põhimõtted. Kõige kriitilisem on tema sõnul asjaolu, et tänases vabas maailmas puudub selge liider ja eestkõneleja.  

Euroopa Liidu tulevikuaruteludes peaks Mihkelsoni sõnul olema rohkem ruumi sellele, mis tegelikult ühendab vabatahtlikku liitu astunud liikmesriike ning mis on see idee, mille nimel oleksid Euroopa rahvad ühenduse eest valmis väljas olema. „Mida vähem on bürokraatlikkust Euroopa Liidu välissuhetes, seda usutavam ja jõulisem on ka ühenduse sõnum rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson peatus välisteenistuse tugevdamisel ja rõhutas välisteenistuse rolli, mille tähendus on muutunud võrdeliselt maailma võrgustumisega. Ta märkis, et Eesti välisteenistuse tegevuskulud on juba praegu näiteks enam kui kümme korda väiksemad kaitsekuludest, ulatudes selle aasta riigieelarve mahust vaid 0,5 protsendini võrrelduna sajandi alguse ligi ühe protsendiga.

Mihkelson tõi oma kõnes esile, et väliskaubanduspoliitika kujundamisel peaks Eesti järgima maailmakaubanduses edukate ja meile sarnaste riikide kogemust nagu näiteks Hollandi, Belgia, Soome ja Rootsi. Kõigis nendes riikides on väliskaubanduse eest peavastutajaks välisministeerium, kus lisaks välisministrile on ametis väliskaubanduse eest vastutav minister.

Mihkelsoni sõnul on väliskomisjoni töös olulisel kohal ka strateegiline kommunikatsiooni, sest vaba ühiskond on üha enam välise mõjutustegevuse sihtmärgiks ja see on otseselt seotud riigi julgeoleku ja ühiskonna sidususega. Ta avaldas toetust valitsuse otsusele eraldada strateegilise kommunikatsiooni arendamiseks ja meie ühiskonna vastu suunatud mõjutustegevuse tõkestamiseks täiendavad lisavahendid.

Välispoliitika arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Keti Pentus-Rosimannus Reformierakonna fraktsioonist, Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist ning Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi 13 riigikogu liikme esitatud otsuse „Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimisest“ eelnõu (552 OE). Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 31 ja vastu 22 saadikut. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Põhiseaduskomisjoni tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata eeskätt õiguslikest argumentidest lähtuvalt. Komisjon põhjendas, et Riigikogu ei saa kedagi rehabiliteerida deklaratiivse aktiga ja see peaks tulema kohtuvõimu aktiga.

Eelnõu algatasid EKRE liikmed Henn Põlluaas, Mart Helme, Martin Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru ja Arno Sild, Keskerakonna saadikud Jaanus Karilaid, Marko Šorin, Aadu Must, Märt Schults ning Reformierakonna liikmed Madis Milling ja Igor Gräzin.

Seoses tööaja lõppemisega käsitleb Riigikogu valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) kolmapäevasel istungil.

Istungi fotod.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201802131000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Välispoliitika arutelu keskmes olid meie ühine tulevik Euroopas ja julgeolek

Loe kogu uudist - Riigikogu Tagasi uudistesse
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata.
Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kommentaarid (0)

Kommentaari lisamine...
Palun sisesta nimi Palun sisesta kommentaar VIGA