60% inimestest jälgib tarbimislaenu võttes laenu kogukulu, mitte ainult intressi

Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et valdavalt võetakse väikelaenu ootamatute kulutuste katteks, kallimate esemete ostuks, kodu remondiks ja tervisehoiu teenuste eest tasumiseks. Ligi kolmandik vastanutest arvas, et igakuine laenu tagasimakse summas 50 kuni 100 eurot oleks neile jõukohane. Enamus jälgib väikelaenu võttes lisaks intressile ka muid lepinguga seotud kulusid ehk laenu kogukulu.

60% inimestest jälgib tarbimislaenu võttes laenu kogukulu, mitte ainult intressi
Swedbank

Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et valdavalt võetakse väikelaenu ootamatute kulutuste katteks, kallimate esemete ostuks, kodu remondiks ja tervisehoiu teenuste eest tasumiseks. Ligi kolmandik vastanutest arvas, et igakuine laenu tagasimakse summas 50 kuni 100 eurot oleks neile jõukohane. Enamus jälgib väikelaenu võttes lisaks intressile ka muid lepinguga seotud kulusid ehk laenu kogukulu.

Inimesed hindavad oma maksevõimet realistlikult. 30% vastanutest leidis, et nende toimetulekut ei mõjutaks igakuine väikelaenu tagasimakse, mis jääks 50-100 euro piiresse. 19% arvas, et neile oleks jõukohane laenu tagasimakse summas 21-50 eurot ja 14% puhul on maksimaalseks piiriks 20 eurot. 23% saaksid igakuiselt maksta 101-200 eurot ning 15% oleksid valmis tagastama laenu summas 200 eurot või enam. Inimeste finantsteadlikkus on järjest kasvanud ja seda kinnitab ka fakt, et enamus laenuvõtjatest ei langeta laenuotsust lähtudes vaid intressi suurusest. Koguni 60% vastanutest peab oluliseks enne laenulepingu sõlmimist välja selgitada, kas laenu võtmisega kaasnevad ka täiendavad kulud, näiteks haldus- või kuutasu.

Valiku tegemisel on olulised ka paindlikud lepingutingimused (36%), näiteks võimalus laenujääki ennetähtaegselt tagastada ilma täiendava teenustasuta või võimalus vajadusel teha internetis lepingumuudatusi. Kiiret ja lihtsat laenu taotlemise protsessi pidas oluliseks 28%. Iga viies uuringus osalenu eelistab lisarahastust taotleda pangast, kus ta igapäevaselt arveldab.
32% vastanutest on valmis võtma väikelaenu ootamatute kulude katteks, 31% kulukamate asjade ostmiseks (nt arvuti, kodu- ja aiatehnika või auto), 28% küsitletutest kasutaksid väikelaenu kodu remondiks ning 21% ravikulude katteks.

Nooremate inimeste seas (18-25 eluaastat) oli rohkem neid, kes võtaksid väikelaenu ootamatute kulutuste puhul, mis on ka mõistetav, sest alles iseseisvat elu alustaval inimesel ei pruugi olla piisavat rahapuhvrit ning sellises eas elatakse tihti n-ö palgast palgani. Uue trendina võib välja tuua tervisehoiuteenuste finantseerimist laenu abil. Üha sagedamini võetakse laenu seoses hambaraviga või silma laseroperatsioonide tarvis, kuna need teenused on üsna kallid ja haigekassa ravikindlustus neid ei kata.

* Küsitluse viis käesoleva aasta aprillis Swedbanki tellimusel läbi uurimisfirma Spinter. Veebis küsitleti 1003 Eesti elanikku vanuses 18–75.

Swedbank