Dementse venna õigusi kaitsev naine: „Keila hooldekodus valitseb totaalne hoolimatus ja seda tasemel, mis tundub õõvastav!“

Mööda eaka Elmari põske voolavad pisarad. Ta ei ütle sõnagi. Ainult nutab hääletult. Mehe silmad aga anuvad: „Palun, vii mind siit ära!“. Elmari õe Liia süda on valu täis. See pilk pole talle võõras. Silmad hirmu täis ja käed kramplikult...

Dementse venna õigusi kaitsev naine: „Keila hooldekodus valitseb totaalne hoolimatus ja seda tasemel, mis tundub õõvastav!“
Mööda eaka Elmari põske voolavad pisarad. Ta ei ütle sõnagi. Ainult nutab hääletult. Mehe silmad aga anuvad: „Palun, vii mind siit ära!“. Elmari õe Liia süda on valu täis. See pilk pole talle võõras. Silmad hirmu täis ja käed kramplikult ümber tema omade, palus vend end „põrgust“ päästa juba siis, kui veel rääkida jaksas. Hooldekodu teatab vastuses, et kõik ebamugavused pärinevad Elmari haigusest ja nemad on kõige suhtes käitunud korrektselt