Haridusameti juht: hinne ei saa olla karistusvahend!

Haridusameti juht: hinne ei saa olla karistusvahend!

Tallinna Haridusameti juht Andres Pajula kommenteeris juhtumit, kus Tallinna Kunstigümnaasiumi range hinnete järelevastamise kord pani lapsevanemat pöörduma õiguskantsleri poole. "Hinne ei ole kunagi karistamise vahend ja ta ei tohigi kunagi see olla. Hinne näitab õpilase teadmisi, oskusi valdkonnas või siis õpilase arengut, sõltub sellest kuidas koolisüsteem on üles ehitatud."

 


Tallinna Haridusameti juht Andres Pajula ütles, et tema arvamus selles küsimuses, kui ta on olnud koolidirektor või Haridusameti juht, on tal olnud ikka sama filosoofia: hinne näitab õppekasvatuslikku taset. "Hinne ei ole kunagi karistamise vahend ja ta ei tohigi kunagi see olla. Hinne näitab õpilase teadmisi, oskusi valdkonnas või siis õpilase arengut, sõltub sellest kuidas koolisüsteem on ülesse ehitatud,“ oli Pajula resoluutne. „See on täiesti inimlik arusaam asjadest, ütlen veel kord: hinne ei ole karistusobjekt," lisas ta.

Selle teema tõstis üles olukord, kus Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilased ei saa töid järele vastata, kui nad on kasutanud ebaausaid võtteid ehk kasutanud kõrvalist abi või spikerdanud. Samuti ei saa järele vastata põhjuseta puudujad. Õiguskantsler Ülle Madise selgitas, et selline kord on riikliku õppekavaga vastuolus ja palus selgitust, kuidas plaanitakse edaspidine tegevus kooskõlasse viia.

Neljapäeval vahendas Postimees Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Lutsu kavatsust teha hoopis ettepanek seaduse muudatuseks.

Haridusameti juht nentis, et direktori soov seadust muuta pole demokraatlikus riigis taunitud. "Esiteks on meil demokraatlik riik ja seadusemuudatuse algatuseks on meil olemas vastav regulatsioon. Kindlasti võib tekkida õiguskantsleri otsuse üle ühiskonnas avalik diskussioon või arutelu aga ma olen endiselt seda meelt, et hinne ei ole karistamise vahend ja objekt," jäi Pajula kindlaks. "Kindlasti on erinevate õpilastega erinevad probleemid ja need on palju sügavamad, me peame probleemi lahendamiseks edasi liikuma. Mis puutub sellesse, et direktor teeb ministeeriumile ettepaneku seaduse muudatuse kohta, siis selleks on oma protseduurid ja korrad, kuidas seda teha, kõik võivad ettepanekuid teha," kinnitas ta.

Pajula rõhutas, et seadusi võtavad vastu ministeeriumid või riigikogu ja iga eelnõu läheb väga laiale kooskõlastusringile. "Siin ei piisa ainult ühe kooli arvamusest või seisukohast – seda teemat arutatakse siis laiemalt. Võin öelda, et see niipea veel ei juhtu. Küsimus on pigem, et ministeeriumis on olnud juba varasemalt vajadus kogu õppekava üle vaadata," selgitas Pajula. "Selles ei ole midagi halba, kui inimestel on erinevad arvamused, seisukohad ja lahendused. Arvan, et ühiskond on olulisel määral muutunud ja koolid on muutunud ja kogu ühiskond on muutunud avatumaks ja paljud asjad on muutunud avalikusele rohkem kättesaadavamaks. Nii nagu koolidirektor võib avaldada arvamust seaduse osas, võivad lapsevanemad arvamust avaldada koolikorralduse osas. Me elamegi sellises huvitavas ajas – igal ühel on oma arvamus," toonitas ta.

Haridusameti juht sõnas, et koolides hirmupõhine lähenemine enam ei tööta. „Küsimus on selles, et kui kellelegi kooli õhkkond ei meeldi, siis Tallinnas on 54 üldhariduskooli pluss erakoolid ja igal ühel on õigus valida selline kool, kus temasse suhtutakse kui võrdväärsesse partnerisse. Kus temasse suhtutakse, kui inimesse kelle arengut soovitakse toetada ja arendada – ma arvan, et see on täna võimalik, oli Pajula kindel.

Lisades, et teema on oluliselt sügavam, kui üks juhtum. "See on võib olla palju sügavam, kui arvame. Küsimus võib olla selles, et teised mõjutusvahendid pole töötanud ja nüüd on küsimus, kuidas edasi minna. Millised oleks head mõjutusvahendid õpilase arengu toetamisel? Kindlasti on kool ummikus parajal määral ja teatud juhtudel me olemegi lõhkise küna ees, et üks pool ei taha ja teine pool ei suuda – see ongi väga halb olukord. Ma ei süüdistaks kooli ja mitte kedagi tegelikult. Olles lahendanud erinevaid situatsioone, siis mõned asjad ei ole must-valged ja ma arvan, et see juhtum kooli kontekstis ei ole must-valge. Kool püüab leida paremat lahendust," ütles ta lõpetuseks.