Juhtkiri. Neetud prügi

Inimkonna tulevikku ei ähvarda tuumakohvritega psühhopaatidest diktaatorid, rääkimata zombidest või tulnukatest, vaid kõige tavalisem prügi. Seda, et inimkond upub omaenda prahi sisse, on ennustatud pikemat aega ning tundub, et sellel pessimistlikul...

Juhtkiri. Neetud prügi
Inimkonna tulevikku ei ähvarda tuumakohvritega psühhopaatidest diktaatorid, rääkimata zombidest või tulnukatest, vaid kõige tavalisem prügi. Seda, et inimkond upub omaenda prahi sisse, on ennustatud pikemat aega ning tundub, et sellel pessimistlikul visioonil kipub alust olema. Jäätmete sortimisest ja töötlemisest on saanud üks inimkonna kestmajäämise võtmeküsimusi. Eestis näiteks koguneb olmejäätmeid aastas 400 000 tonni ning kõigest sellest läheb taaskasutusse vaid pisut üle kolmekümne protsendi. Järgmiseks aastaks peab protsent olema viiskümmend, vastasel juhul ootab ees Euroopa Komisjoni määratav trahv, mis tõotab tulla kaunikesti krõbe.