Ravimijääke jõuab keskkonda liiga palju – 89 % pinnaveeproovidest sisaldas nii diabeediravimit Metformin´i kui ka valuvaigistina tuntud Diklofenak´i!

Septembris 2019, korraldas Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) seminari “Ravimijäägid ja järelpuhastus”, mis oli järjekordne vahekokkuvõte CWPharma projektist.

Ravimijääke jõuab keskkonda liiga palju – 89 % pinnaveeproovidest sisaldas nii diabeediravimit Metformin´i kui ka valuvaigistina tuntud Diklofenak´i!
Pinnas

Tutvustati projekti raames läbiviidud seire tulemusi, anti ülevaade, kuidas valmistada oma olemasolev reoveepuhasti ette järelpuhastuse lisamiseks ning võrreldi erinevaid tehnoloogilisi lahendusi järelpuhastuse läbiviimiseks.

Aastatel 2017 – 2020 viiakse Läänemere ümber olevate riikide poolt ellu EL INTERREG projekti CWPharma, mille eesmärgiks on töötada välja meetmed piirkonna ravimijääkide heidete vähendamiseks ja vältimiseks ning koostada soovitused reovee ravimijääkidest puhastamiseks. Väljatöötatavad meetmed on abiks nii vee-ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele, ametiasutustele ja teistele asjast otsustajatele.

Suurem osa ravimijääke jõuab keskkonda sihipärasel kasutusel st peale nende kasutamist ravimina. Paljud toimeained läbivad organismi muutumatul kujul või hoopis muutuvad uuteks veelgi suurema keskkonnaohuga ühenditeks. Organismi läbinud ravimid jõuavad inimeste puhul reovee puhastite kaudu veekeskkonda ja reoveesettesse. Suur osa loomadel kasutatud ravimid jõuavad keskkonda otse ilma igasugust puhastusetappi läbimata. Samas on oluline ka kaudne heide, mille olulisemad allikad on kasutamata ravimite vale käitlus, reoveesette ja sõnniku kasutus. Pinnasesse juhitud ravimijäägid võivad seal püsida kümneid aastaid.  

Seminaril tutvustatud järelpuhastus tehnoloogiad – osoonimine ja aktiivsöe kasutus, annavad ravimijääkide ja ka teiste saasteainete reoveest eemaldamisel häid tulemusi. Teistes Läänemere riikides on tehnoloogiaid juba rakendatud. Hetkel pidurdab laialdasemat kasutust uute tehnoloogiate maksumus. Samas tõid Saksamaa eksperdid välja, et rahalises suurusjärgus tähendaks inimestele uue tehnoloogia rakendamine „kõigest kolmest õllest loobumist aastas“.  

CWPharma projektis analüüsiti kokku 63 erinevat ravimijääki. Esmased tulemused on üllatavad. Koguseliselt kasutatakse Eestis kõige enam diabeediravimit Metformin – ligikaudu 25 tonni aastas. Metaformin´i leiti 89% pinnavee proovidest. Sama suur leidude tase oli ka valuvaigisti ja põletikuravimina tuntud Diklofenak´il, kuid aastane kasutuskogus on kordades väiksem – ligikaudu 1500 kg. Kõige suurem esinemissagedus veeproovides oli valuvaigistil Tramadol, mis sisaldus 98% proovidest. Tramadoli tarbimine on aga väike, ligikaudu 600 kg aastas.

Tuntud põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid ravimeid Ibuprofeen´i ja Paracetamool´i kasutatakse Eestis kokku ligi 60 tonni aastas. Mõlemaid ravimeid samas suurusjärgus. Ibuprofeen jõuab puhastit läbides pinnavette ja Paracetamool koguneb reoveesettesse ning läheb ringlusesse pinnase kaudu. Ibuprofeeni ohtlikkus veekeskkonnale on 1000 korda suurem kui Paracetamoolil.

Projekti kaudu on tulnud ka teadmine, et nt Rootsis on arstidele ja apteekidele jagatud juhendid, mis aitavad samade sümptomite puhul valida keskkonnale vähem mõju omava ravimi. Tasub mõelda, milliseid soovitusi võiks Eesti arstid anda patsientidele, et vähendada ravite mõju keskkonnale. Seminaril tehtud järeldustes tõdeti, et ravimijääkide vältimiseks tuleb teadvustada põhimõtet, et ravimeid tuleb tarbida mõõdukalt, pigem ainult vajadusel ning täpselt järgida tarvitamise juhiseid.