Riigikogu sai ülevaate Finantsinspektsiooni tegevusest

Kessler rääkis, et Finantsinspektsiooni seadusejärgseks keskseks ülesandeks on finantsturu stabiilsus ja usaldusväärsus. „Eesti turg on püsinud suhteliselt stabiilne, turuosalised on maksejõulised sisendades seeläbi inimestesse kindlust, et finantsturg suudab edukalt täita oma majanduse vereringe ja riskikandja ülesannet,“ märkis Kilvar Kessler oma ettekandes.„Me kaitseme hoiustajate, kindlustusvõtjate ja teiste huve sellega, et kontrollime finantsvahendajate kapitali, organisatsiooni juhtimise ja finantsteenuste pakkumise vastavust seadusele ning nende adekvaatsust rakendatud ärimudeli ja võetud riskide suhtes,“ tõi Kessler välja. Juhatuse esimees ütles, et võimalusel ja vajadusel aitab Finantsinspektsioon ka uurimisasutusi keerukate finantsturu-alaste rikkumiste katkihammustamisel. „Minu arvates on koostöö ja eriti just kahesuunaline infovahetus erinevate riigiorganite vahel väga oluline riskidega igakülgseks tegelemiseks,“ rääkis ta. „Finantsinspektsioon rakendas seoses rahapesu tõkestamisega 2018 sügisest 2019 kevadeni rutiinsele järelevalvele lisaks eriprojekti kõigi Eestis tegutsevate makseteenuseid osutavate pankade suhtes,“ märkis Kessler. „Positiivselt poolelt saime tõdeda, et mitteresidentide teenindamisega seotud riskid on vähenenud. Enamik panku suhtuvad tõsiselt riskide jätkuvasse vähendamisse, riskide paremasse kontrollimisse. Küll aga esineb nõrkusi pankade süsteemides ja riskikontrollide riskitundlikkuses,“ ütles ta. Kessler tõi välja, et õigusaktid ja ka Finantsinspektsioon soovivad aga näha riskitundlikke kontrollisüsteeme, kus suuremad potentsiaalsed riskid saavad käsitletud põhjalikumalt, tuntud-teatud tavakliendid aga leebemalt. „Eesti finantsturust suure osa moodustavad pangakontsernid. Siin võib eristada 3-4 suuremat universaalpanka ja väiksemaid panku. Nende kõigi ühisnimetajaks on väga tugev kapitaliseeritus,“ ütles Kessler. „Laenukahjud on madalad ehk pangad on krediteerinud üldiselt vastutustundlikult. Ka üldisele digitaliseerituse tasemele ei saa etteheiteid teha. Euroala vaatest on Eesti pangandus üks kõrgemini digitaliseerituid,“ märkis ta. „Sellel aastal tekkis Eestisse paljude erinevate krediidiasutuste piiriülese ühinemise teel Luminor. Ta on Eesti suurim pank, mis kätkeb endas ka Läti ja Leedu riske. Vastavate riikide pangaportfellid on isegi Eesti omast suuremad. See tähendab, et ka järelevalve peab olema võimeline piiriüleseid riske aduma ja kontrollima, ka kriise ära hoidma ja lahendama,“ ütles Kessler. Ta tõi välja, et Balti, Skandinaavia ning Euroopa Liidu finantsjärelevalvajad ja teised asjaomased panid eelmisel aastal seljad kokku ning mängisid selle aasta alguses läbi teoreetilise regionaalse finantskriisi. „Harjutuse tulemused on analüüsitud ja kitsaskohad sõelutud, osapooltele tagasisidestatud. Üldise hinnanguna tõden, et mängus osalenud Eesti asutused said oma ülesannetega hästi hakkama,“ rääkis Kessler. Kessler tõi välja, et 2018. aasta oli märgilise tähendusega kogu euroalale, kuna Finantsinspektsiooni avalduse alusel, pärast põhjalikku kaalumist otsustas Euroopa Keskpank kehtetuks tunnistada Versobank tegevusloa. „See krediidiasutus oli pikka aega ja oluliselt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid, oli eiranud järelevalveasutuse ettekirjutusi oma tegevuse parandamiseks. Eesti andis siin väga tugeva signaali, et Eesti ei salli kahtlast äri viljelevaid panku,“ märkis Kessler. „Praegused süsteemid on aga väga mehhanistlikud ja samas kohati haavatavad. Pankadel on kasumid korralikud ja ei ole põhjust jätta investeerimata vajalikkesse süsteemidesse. Viies need kasvõi parimaks omasuguste seas ja toetades sellega lisaks e-Eesti kuvandit,“ ütles Kessler. Kessler märkis, et Finantsinspektsioon on 2004. aastast järjepidevalt juhtinud partnerite tähelepanu, et rahatrahvid finantssektoris ei ole mõjusad. Samuti peatus ta ka pikaaegse menetluse teemal ning märkis, et taoline menetlus ei toimi ja tuleb asendada lihtsama menetlusega. „Oleme siin tegemas omapoolsed ettepanekud eelnõu vormis rahapesu tõkestamise valitsuskomisjonile,“ ütles juhatuse esimees. Kessleri sõnul on Finantsinspektsiooni keskseks ülesandeks säilitada finantsstabiilsus, hoolitseda tervikuna finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest. Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist. Riigikogu võttis vastu kolm otsust: Põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ (11 OE) näeb ette moodustada riigieelarve kontrolli erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni eesmärk on tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas. Otsuse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget. Põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ (12 OE) näeb ette moodustada Riigikogu julgeolek

Riigikogu sai ülevaate Finantsinspektsiooni tegevusest
 Täiskogu istung, Finantsinspektsiooni 2018. aasta aruanne, Kert Kingo ametivanne ja Arto Aasa tagasiastumine
Kessler rääkis, et Finantsinspektsiooni seadusejärgseks keskseks ülesandeks on finantsturu stabiilsus ja usaldusväärsus. „Eesti turg on püsinud suhteliselt stabiilne, turuosalised on maksejõulised sisendades seeläbi inimestesse kindlust, et finantsturg suudab edukalt täita oma majanduse vereringe ja riskikandja ülesannet,“ märkis Kilvar Kessler oma ettekandes.

„Me kaitseme hoiustajate, kindlustusvõtjate ja teiste huve sellega, et kontrollime finantsvahendajate kapitali, organisatsiooni juhtimise ja finantsteenuste pakkumise vastavust seadusele ning nende adekvaatsust rakendatud ärimudeli ja võetud riskide suhtes,“ tõi Kessler välja.

Juhatuse esimees ütles, et võimalusel ja vajadusel aitab Finantsinspektsioon ka uurimisasutusi keerukate finantsturu-alaste rikkumiste katkihammustamisel. „Minu arvates on koostöö ja eriti just kahesuunaline infovahetus erinevate riigiorganite vahel väga oluline riskidega igakülgseks tegelemiseks,“ rääkis ta.

„Finantsinspektsioon rakendas seoses rahapesu tõkestamisega 2018 sügisest 2019 kevadeni rutiinsele järelevalvele lisaks eriprojekti kõigi Eestis tegutsevate makseteenuseid osutavate pankade suhtes,“ märkis Kessler. „Positiivselt poolelt saime tõdeda, et mitteresidentide teenindamisega seotud riskid on vähenenud. Enamik panku suhtuvad tõsiselt riskide jätkuvasse vähendamisse, riskide paremasse kontrollimisse. Küll aga esineb nõrkusi pankade süsteemides ja riskikontrollide riskitundlikkuses,“ ütles ta. Kessler tõi välja, et õigusaktid ja ka Finantsinspektsioon soovivad aga näha riskitundlikke kontrollisüsteeme, kus suuremad potentsiaalsed riskid saavad käsitletud põhjalikumalt, tuntud-teatud tavakliendid aga leebemalt.

„Eesti finantsturust suure osa moodustavad pangakontsernid. Siin võib eristada 3-4 suuremat universaalpanka ja väiksemaid panku. Nende kõigi ühisnimetajaks on väga tugev kapitaliseeritus,“ ütles Kessler. „Laenukahjud on madalad ehk pangad on krediteerinud üldiselt vastutustundlikult. Ka üldisele digitaliseerituse tasemele ei saa etteheiteid teha. Euroala vaatest on Eesti pangandus üks kõrgemini digitaliseerituid,“ märkis ta.

„Sellel aastal tekkis Eestisse paljude erinevate krediidiasutuste piiriülese ühinemise teel Luminor. Ta on Eesti suurim pank, mis kätkeb endas ka Läti ja Leedu riske. Vastavate riikide pangaportfellid on isegi Eesti omast suuremad. See tähendab, et ka järelevalve peab olema võimeline piiriüleseid riske aduma ja kontrollima, ka kriise ära hoidma ja lahendama,“ ütles Kessler. Ta tõi välja, et Balti, Skandinaavia ning Euroopa Liidu finantsjärelevalvajad ja teised asjaomased panid eelmisel aastal seljad kokku ning mängisid selle aasta alguses läbi teoreetilise regionaalse finantskriisi. „Harjutuse tulemused on analüüsitud ja kitsaskohad sõelutud, osapooltele tagasisidestatud. Üldise hinnanguna tõden, et mängus osalenud Eesti asutused said oma ülesannetega hästi hakkama,“ rääkis Kessler.

Kessler tõi välja, et 2018. aasta oli märgilise tähendusega kogu euroalale, kuna Finantsinspektsiooni avalduse alusel, pärast põhjalikku kaalumist otsustas Euroopa Keskpank kehtetuks tunnistada Versobank tegevusloa. „See krediidiasutus oli pikka aega ja oluliselt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid, oli eiranud järelevalveasutuse ettekirjutusi oma tegevuse parandamiseks. Eesti andis siin väga tugeva signaali, et Eesti ei salli kahtlast äri viljelevaid panku,“ märkis Kessler.

„Praegused süsteemid on aga väga mehhanistlikud ja samas kohati haavatavad. Pankadel on kasumid korralikud ja ei ole põhjust jätta investeerimata vajalikkesse süsteemidesse. Viies need kasvõi parimaks omasuguste seas ja toetades sellega lisaks e-Eesti kuvandit,“ ütles Kessler.

Kessler märkis, et Finantsinspektsioon on 2004. aastast järjepidevalt juhtinud partnerite tähelepanu, et rahatrahvid finantssektoris ei ole mõjusad. Samuti peatus ta ka pikaaegse menetluse teemal ning märkis, et taoline menetlus ei toimi ja tuleb asendada lihtsama menetlusega. „Oleme siin tegemas omapoolsed ettepanekud eelnõu vormis rahapesu tõkestamise valitsuskomisjonile,“ ütles juhatuse esimees.

Kessleri sõnul on Finantsinspektsiooni keskseks ülesandeks säilitada finantsstabiilsus, hoolitseda tervikuna finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu kolm otsust:

Põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ (11 OE) näeb ette moodustada riigieelarve kontrolli erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige.

Komisjoni eesmärk on tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas.

Otsuse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ (12 OE) näeb ette moodustada Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mis teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.

Eelnõuga nähakse ette, et erikomisjoni koosseis kujundatakse pariteetsuse printiibist lähtudes nii, et igast fraktsioonist kuulub komisjoni üks liige.

Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest.

Otsuse poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ (13 OE) näeb ette moodustada korruptsioonivastane erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige.

Komisjon täidab korruptsioonivastase seaduse §-s 9 sätestatud ülesandeid ja kasutab oma ülesannete täitmiseks korruptsioonivastasest seadusest ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevaid õigusi.

Otsuse poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.